Uus hingus Krosside kodukohas

Kõue-Triigi mõis, mille taastamist ja avalikku kasutusse võtmist Eerik-Niiles Kross korraldab, on huvitava ajaloo ja säravate tulevikuväljavaadetega mõisakompleks Harjumaal.

Krosside kodukoht

Eerik-Niiles Krossi isapoolne suguvõsa on pärit Kõrvemaalt, mistõttu on Lõuna-Harjumaa, eriti Kose kihelkond talle alati südamelähedane olnud. Kuigi Eeriku isa Jaan Kross kaotas tänu sõjale ning Siberis viibitud ajale kontakti perekonna esivanemate kodukoha, tänapäeva Kõue vallas asuva Tammetsa taluga, mõtles noor Kross paiga üles otsida. “Esmalt leidsin ühe eestiaegse sõjaväe kaardi pealt sellenimelise talu,” meenutas Kross. “Otsustasin, et lähen vaatan ja üllatuseks leidsingi talu, kus elasid Krossid. Perekond sai uuesti kokku,” tunneb Kross head meelt.

Mõisa lugu

Aastal 1379 esmakordselt mainitud Kõue-Triigi mõis, mille Kross samuti esivanemate radadel ringi liikudes enda jaoks avastas, tundus talle  algusest peale väga sümpaatne. Triigi külas on samuti varem elanud Krosside sugulased ning mõis on kuulunud tuntud maadeavastaja Otto von Kotzebue’le. Kuna maadeavastused on Krossi alati huvitanud ning olles ka ise palju maailmas ringi käinud, tekkisid tal koha suhtes kohe soojad tunded. Paralleelina oma perekonnaga toob Kross veel välja, et Otto isa August Kotzebue oli samuti tuntud kirjanik ja on eesti keele teatrilavale toomisega aukohal meie kultuuriloos.

Ühe päevaga kõik siiski ei toimunud – kulus kümmekond aastat enne kui Kross tihkas suure projekti ette võtta. Juhusena ostis Kross mõisakompleksi jäänused täpselt 100 aastat hiljem, kui Kotzebue perekond mõisa ära müüs. Küsimusele, mida „mõisa valitsemine“ talle õpetanud on, vastab Kross, et Eestis tuleb bürokraatiat vähendada. “Ideele ametnike heakskiidu saamine nõuab sama palju energiat kui reaalne ehitamine. See on ebanormaalne,” selgitab Kross.

Mõisa tulevik

Täna käib Triigil aktiivne ehitus ja lootus on põhilised hooned selle aasta suve lõpuks valmis saada. Küsimuse peale, mis on tema lemmikpaik või ruum mõisas, tunnistas Kross, et kogu kompleks on väga põnev ja eripärane ning kirjeldab põgusalt arhitektuurset mitmekihilisust, millesse jäävad keskaegsed keldrid ja müürid, barokksaal ning hoone klassitsistlik tiib. “Korralik maadeavastaja maja, siin on kultuurilugu ja merendusajalugu kenasti tasakaalus” muheleb Kross.

Krossi kultuurimõis

Mõisa restaureerimist toetab ka EAS.  Eesmärk on luua  aktiivne jäädvustuskoolituskeskus, kuhu tulevad õpetama nii rahvusvaheliselt tuntud kui Eesti kirjanikud, fotograafid, kunstnikud, maalijad. Triigist saab koht, kus tutvustatakse Eestist pärit maadeavastajate tegusid ja Eesti kultuurilugu. Eerik kaalub ka võimalust paigutada mõisa Jaan Krossi arhiiv. Kross muigab, et inglise keeles saab mõisale anda tema uuest sisust lähtuvalt sõnamängulise nime Kross Culture Manor.

Pärnu – intelligentse turisti siht

Rääkides üleüldiselt ajalooliste mälestiste taastamise perspektiivist Eestis, peab Kross ise ajalugu õppinuna Eesti muinsuste säilitamist väga oluliseks, tuues välja Pärnu linna, mis on Krossi hinnangul selles osas väga head tööd teinud. “Pärnus on olemas vana hea aja suvituslinna hõng, mida tuleb iga hinna eest säilitada ja hoida. Pärnu peaks olema intelligentse turisti sihtkoht,” lisas Kross.